Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse

Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine.

Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena.

Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi.

Tartu linnas on 2019.a seisuga 455 km kanalisatsioonitorustikku ja 144 km lahkvoolset sademeveetorustikku. Kanalisatsioonitorustikus liigub reovesi vabavoolselt, mistõttu on torustik kaldega tunnelkollektori suunas. Vajadusel kasutatakse survekanalisatsiooni, mis toimib kanalisatsioonipumplate abil.