Aastaks 2025 elab ligikaudu 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades
Maailmas on 1,4 trilljonit liitrit vett. 97,5% maailma veest on soolane ja 2,5% mage.
Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks.
Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.
Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. Ligikaudu 3800 last sureb maailmas iga päev just seetõttu, et neil puudub puhas joogivesi.
Terves maailmas sureb veepuudusesse 5000 inimest päevas.
Ligikaudu 2,2 miljonit inimest, enamasti arenguriikidest, sureb igal aastal veega seotud või puhta vee puudumisest tingitud haigustesse.
Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed.
20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik.
USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. Arenguriikides vaid 20-30 liitrit inimese kohta päevas.
Miinimum, mida inimene vajab, on 19 liitrit vett päevas (allikas WHO).
Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi lekete tõttu. Suurtes linnades võivad lekked ulatuda 40-70%-ni.
Majapidamises kulub vett järgmiselt:22% pesupesemine, 17% duðð, vann, 16% nõudepesu, 27% WC, 14% lekked, 4% muud majapidamistööd ja toit.
Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse niisutuseks põllumajanduses.
Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana.
Viis maailma kõige veevaesemat riiki on Haiti, Nigeeria, Etioopia, Eritrea, Malawi.
