Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimise projekt
Ühtekuuluvusfondi projekt nr 2.1.0101.09-0046
Tartu reoveepuhasti asub Tartu linna lõunaservas Ropka tööstuspiirkonnas, Tähe tn 118. Puhasti mehaaniline osa anti käiku 1996.a ning bioloogiline osa 1997.a. Reoveest eraldatava muda (sette) käitlemiseks kasutati alates 1999.a aunkompostimist asfaltkattega väljakutel.

1. Aunkompostimise probleemid
Väljakutel kestab kompostimine kuni 12 kuud. Talvel toimub kompostimine aeglaselt või katkeb. Sademed muudavad sette vedelamaks ning tugiaine (puukoore) lisamine suurendab selle mahtu. Tuuliste või soojade ilmadega levis peale kompostiaunade segamist ebameeldiv lõhn. Aunkompostimine vajab suurt maa-ala ning sellise käitlusviisiga ei saa reoveemuda ka taastuvenergeetikas kasutada.

2. Projekti eesmärgid ja tulemused
Olukorra parandamiseks võrreldi 2007.-2008.a. mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi ning otsustati kasutusele võtta reoveemuda anaeroobne kääritamine ja käärimisel tekkivast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmine.
Projekti üldeesmärgiks sai settekäitluse stabiilsuse ja kvaliteedi tagamine kolmekümneks aastaks, reoveesette stabiliseerimine vastavalt kaasaegsetele nõuetele ning kogu reoveepuhasti tehnoloogiline parendamine. Selle eesmärgi täitmiseks rajati 2011.-2015.a. uus sette anaeroobse käitlemise kompleks („biogaasijaam“) ning rekonstrueeriti settetahendusseadmed, settetihendid ja elektrialajaam.

Projekti tulemused:

1. Kadus sette ebameeldiv lõhn.
2. Lõpetati puukoore, turba ja muude lisandite kasutamine sette stabiliseerimiseks.
3. Anaeroobse kääritamisega vähendatakse settekogust vähemalt 30%.
4. Kääritamisel tekkivat biogaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
5. Stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses väetisena.
6. Reoveesetet saab käidelda koos muude orgaaniliste jäätmetega.
7. Vähendati settekäitlusest reoveepuhastisse minevat reostuskoormust.
8. Uus settekäitluskompleks ei vaja tavaolukorras ostetavat soojus- või elektrienergiat.
9. Reoveepuhasti vanu ehitisi kasutatakse ka edaspidi reovee ja sette käitlemiseks.
10. Settekäitluskompleksi rajamisega kaasneb majanduslik kokkuhoid kolmekümne aasta kestel peale tööde lõpetamist.

3. Ühtekuuluvusfondi toetus

Tartu reoveepuhasti settekäitluse rekonstrueerimist toetati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme “Veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimine” raames. Ühtekuuluvusfondi toetust vahendab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti abikõlblik maksumus on 6,85 milj. EUR käibemaksuta, millest Ühtekuuluvusfond tasus 72,08% ehk 4,94 milj. EUR.

4. Projekteerimine ja ehitamine

14.04.2011.a sõlmisid AS Tartu Veevärk ja konsortsium Stulz-Planaqua GmbH+Skanska AS projekteerimis-ehituslepingu. Lepingu üldtingimusteks on nn „kollane FIDIC“. Alltöövõtjana koostasid tehnoloogilise projekti Aqua Consult Ingenieur GmbH ja Aqua Consult Baltic OÜ. Konstruktiivse osa ehitsuprojektid koostasid Sweco Projekt AS ning Estkonsult OÜ. Betoonitööde ekspertidena osalesid OÜ Ehitusekspertiisibüroo ja G+S Planungsgesellschaft mbH. Mitmesugusteks projekteerimis- ja ehitustöödeks kutsuti appi kokku üle 30 ettevõtte.
Ehitusprojekti koostamist alustati 2011. a mais ning juba augustis väljastas Tartu Linnavalitsus esimese ehitusloa. Metaantanki e. kääriti vaivundamendi ehitamist alustati sama aasta detsembris. Edasi ehitati mahuti põhi, järelpingetrossidega armeeritud betoonseinad ning gaasikindel kooniline lagi. 2012.a juulis alustati kääriti konstruktiivseid katsetusi. Samal ajal jätkus settekäitluskompleksi muude osade ehitamine ja seadmete paigaldamine.
Kääriti põhi pragunes veekatse käigus ning mahuti hakkas ootamatult lekkima. 2012.a. septembris alustati täiendavate ekspertiiside ja geoloogilisi uuringuid, millele järgnes projektimuudatuste koostamine. Ekspertiiside ning modelleerimise tulemusel selgusid kääriti põhja projekteerimisvead. Kääriti ümberehitustööd toimusid 2013.a aprillist juulini. Põhja tugevdamiseks paigaldati viis kihti (üle 60 tonni) terassarrust ja betoneeriti 40 – 50 cm paksune täiendav põhjaplaat. Järgneva vee- ja koormuskatse tulemused lubasid oktoobris alustada kääriti täitmist reoveemudaga. Edukas oli ka kääriti gaasitest, millega kontrolliti betoonlae ja torustike tihedust.
2013.a. detsembris prooviti biogaasi põletamist keskküttekatlas ning kuu aega hiljem katsetati ka elektrienergia tootmist.
Alates 2014.a veebruarist kääritatakse kogu reoveemuda metaantankis ning biogaasi kasutatakse nii muda soojendamiseks kui elektrienergia saamiseks. Mõned settekäitluskompleksi osad (jäätmesõlm, setteveekäitlus) olid sel ajal veel lõpetamata. Korduskatsetused, personali koolitamine ning teostusdokumentide täiendamine jätkusid ning Vastuvõtuakt väljastati Töövõtjale 2015.a. novembris.
5. Omanikujärelevalve

2011.-2013. a. tegi projekteerimis-ehitustööde järelevalvet Infragate Eesti AS. Ehitustööde hilinemise tõttu korraldati järelevalve tegemiseks täiendav hange. Alates 2013.a detsembrist kuni tööde lõpetamiseni 2015.a. tegi settekäitluskompleksi ehitamise omanikujärelevalvet OÜ Keskkonnaprojekt.
AS Tartu Veevärk tänab kõiki rahastajaid, partnereid, alltöövõtjaid ja konsultante, kes Tartu reoveepuhasti uue settekäitluskompleksi projekteerimisele ja ehitamisele kaas aitasid.

02.03.2016. a.

Martin Zimmer
Projektijuht
e-post: martin@tartuvesi.ee
tel +372 51 05 668

IWAMA projekti eesmärk on arendada reoveekäitlust Läänemere piirkonnas edendades  reoveepuhastite operaatorite teadlikust, rakendades  pilootprojekte, tehes investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks ja täiustades mudakäitlust.

Projekti eesmärk on ehitada tugev teadmistepõhine rahvusvaheline võrgustik vee ekspertidele Läänemere piirkonnas ja viia ellu konkreetseid ülesandeid puhtama ning parema Läänemere heaks. Projektis osalejate vahel arendatakse välja lai teabevahetus, kuhu  on kaasatud ka Läänemere Linnade Liit (Union of the Baltic Cities) ja võrgustik The Baltic Sea Challenge (BSC).

BSC on võrgustiku algatus, mille eesmärk on aidata kaasa  Läänemere puhtuse hoidmisele ning  produktiivselt ja mõtestatult jagada meie ühist ressurssi. BSC inspireerib liikmesorganisatsioone otsima uusi liikmeid liitumaks, et  tõsta koos kõigi osapoolte teadlikust ning koos saavutada  Läänemere hea seisund. Igal organisatsiooni liikmel on enda poolt valitud meede millega Läänemere olukorda paranda.

Võrgustikul The Baltic Sea Challenge on viis põhilist ühist eesmärki:

Puhas rannikuvesi

Toitainereostuse vähendamine, eriti just fosfori ja lämmastiku merre sattumise vähendamine, mis põhjustab eutrofeerumist.

Tervislik mereelupaik

Kahjulike ainete kontsentratsiooni vähendamine merekeskkonnas ning tagada mereressursside kasutamine säästlikul viisil.

Puhas ja ohutu veeliiklus

Vähendada ja ära hoida laevaliiklusest tingitud ja laevadest tekkivat erinevat saastet, ennetada nafta ja kemikaalilekkeid.

Süstemaatiline veevaldkonna juhtimine

Veevaldkonna süstemaatiline juhtimine võtab arvesse kõiki muutusi keskkonnale ja inimtegevuse survet, ühendades ja edendades sünergiat erinevate vormide kasutamiseks ning valmistuda võimalike tuleviku konfliktide vältimiseks.

Projekti käigus soovitakse välja töötada võimalikult laiapõhjaline kontseptsioon reoveemuda töötlemiseks ja testimiseks. Toitainete eemaldamiseks reoveemudast otsitakse uusi soodsaid lahendusi, nagu muda hügieeniseerimine , stabiliseerimine, kuivatamine jne.

Tegevused

Projektis osalejate andmete kogumine on vajalik, et hinnata üldist olukorda reoveemuda käitlemisel ja töötada välja võrdlusalused. See annab teavet erineva  suurusega reoveepuhastitest Läänemere piirkonnas ja võimaldab hinnata erinevate reovee puhastustehnoloogiate tõhusust. Lõpptulemus oleks ühtsetel võrdlusalustel välja arendatud ühtse  reovee strateegia kasutamine erinevates riikides. Andmed kogutakse rohkem kui  60 reoveepuhastist Läänemere regioonis.

Muda auditid viiakse läbi järgmistes reoveepuhastites: Kaunas (Leedu) Szczecin (Poola), Daugavpils ja Jurmala (Läti) ning Tartu  ja Türi .
Muda audites uuritakse kogu tehnoloogilist protsessi: analüüsitakse energia ja kemikaalide kasutamist, teostatakse peamiste tehnoloogiliste sõlmede energiamõõdistamine, analüüsitakse muda omadusi ja erinevaid komponente.
Tuginedes tulemustele saavad  reoveepuhastid andmeid selle kohta, kuidas parandada seniseid protsesse.
Uuringute andmetele tuginedes loodame saada reoveepuhastuse tehnoloogiaid, mis kasutavad vähem energiat ja vähendavad ohtlike ainete koormust ning toitaineid heitvees.
AS Tartu Veevärk on jaganud projekti neljaks etapiks:
I. Projekteerimine
II. Seadmete hange
III. Seadmete paigaldus ja ehitustööd
IV. Deammonifikatsiooni käivitamine ja ekspluatatsioon

I. Etapp

Vastavalt korraldatud riigihankele nr: 181274 leiti projekteerija:
Eesti Veeprojekt OÜ
Pikk 12, 51009 Tartu
Reg nr 10913769
veeprojekt@veeprojekt.ee

Tööde eesmärgiks on projekteerida Tartu reoveepuhastil olemasoleva
nitritatsiooni tehnoloogia asemele deammonifikatsiooni tehnoloogial põhinev settevee
käitlus.
Projekt on omakorda jaotatud neljaks etapiks:
1 etapp – Patendiuuringud
2 etapp – Tehnoloogia valik ja modelleerimine;
3 etapp – Projekteerimine
4 etapp – Jaama käivitamine ja tehniline tugi

II. Seadmete hange

III. Seadmete paigaldus ja ehitustööd
IV. Deammonifikatsiooni käivitamine, ekspluatatsioon

 

1. 2009 alustai esimeste uuringu puurkaevude puurimisega.
2. Asukoht: Veetöötlusjaam asub Kobrulehe kinnistul ning veehaarde puurkaevud Kobrulehe ja Veehaarde kinnistul Tila külas, Tartu Vallas.
3. Projekteerimine
   1. Eelprojekt: Sweco Eesti AS
   2. Tööprojekt: AS Infragate Eesti;
4. VTJ võrku juhitav vesi 6240 m³/d, puurkaevude nominaalne toodang: 6000 m3/d
5. Jaama tehnoloogiline vesi:
   1. Filtrite pesuvesi, 16 l/s*m2 (57,6 m/h), filtri pindala 12 m2, 70 m3 ühe filtri pesu kohta;
   2. Filtrite loputusvesi, 2 l/s*m2, 7 m3 ühe filtri pesu kohta;
   3. Väline tulekustutus – 25 l/s, 90 m³/h 3 tunni jooksul
6. Vee reservuaaridesse mahuga 4000 m³.
7. Puurkaevud jagunevad (28tk):
   1. Kesk-Devoni veekihi puurkaevud (11 kaevu). Kaevud rajatakse ~65 meetri sügavused.
   2. Kesk-Alam-Devoni-Siluri (Siluri-Ordoviitsiumi) puurkaevud (11 kaevu). Puurkaevu sügavus  ~104 m.
   3. Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevud (6 kaevu). Kaevu sügavus on 345-390 m.
8. Projekteeritud vee kvaliteedinäitajad
   1. üldraud, Fe < 0,05 mg/l
   2. mangaan, Mn < 0,03 mg/l
   3. kloriidid < 210 mg/l
   4. ammoonium < 0,2 mg/l
   5. fluoriid < 1,4 mg/l
   6. vesi ei tohi sisaldada väävelvesinikku
9. Päikeseelektrijaam 100kW.
   1. 272 päiksepaneeli 450W
   2. 4 inverterit 25kW
10. Varuenergia allikas generaator 55kWA (kütusepaak 900l > ~ 8…12h tööd
11. Kobrulehe veetöötlusjaam alustad joogivee pumpamist võrku mai 2022

 

EMPEREST description for partner websites

EMPEREST – Eliminating Micro-Pollutants from Effluents for Reuse Strategies

The EMPEREST project, funded by the Interreg Baltic Sea Region Programme 2021–2027, supports local authorities, service providers and policy-making community by strengthening the sustainable water management cycle. PFAS (Per- and polyfluoroalkyl substances) discharge management is one of the most pressing environmental challenges in the Baltic Sea Region. The holistic approach of the project to the elimination of PFAS and other persistent organic pollutants incorporates regional strategies for monitoring and assessment, technological advances in wastewater treatment, and risk management assessment for cities.

The EMPEREST project has four activity strands to fulfil its aims. First, during the implementation years, the project in close cooperation with HELCOM will prepare methodological recommendations to monitor PFAS group in the aquatic environment. At the same time, local authorities will address the subject on the city level by developing a PFAS risk assessment framework to identify and assess PFAS-related risks and propose relevant risk mitigation strategies.

Further, a large part of the project will look into the wastewater treatment as a point source of organic micropollutants to the environment. EMPEREST will support water utilities to make informed decisions about cost-effective treatment strategies and investment roadmaps for removing PFAS from wastewater streams. The project will pilot advanced treatment technologies with mobile pilot containers to collect a comprehensive picture from the region and evaluate its effectiveness and economic viability to remove micropollutants. The aim is to demonstrate the efficient technologies to other water utilities in the region and to scale up their application.

To support this and other activities, capacity development will take place for both local authorities and public service providers to inform them about the recent developments in the field and train them with tailored materials and tools. The training programme will improve professional skills of wastewater management experts to be better prepared to the upcoming regulatory changes regarding micropollutants in effluents, thus strengthening the overall water sector resilience to emerging risks.

About the project

Funding: Interreg Baltic Sea Region Programme 2021–2027 (Priority 2 Water-smart societies, objective 2.1 Sustainable waters)

Budget: 5 432 044 EUR (ERDF co-funding: 4 345 635 EUR)

Implementation: January 2023 – December 2025

Project website: https://interreg-baltic.eu/project/emperest/

Partnership

1. Union of the Baltic Cities Sustainable Cities Commission c/o City of Turku (FI)
2. Baltic Marine Environment Protection Commission – Helsinki Commission (HELCOM) (FI)
3. University of Tartu (EE)
4. Berlin University of Technology (DE)
5. Turku University of Applied Sciences (TUAS) (FI)
6. Gdańsk Water Utilities (PL)
7. Water and Sewage Company Ltd of Szczecin (PL)
8. Tartu Waterworks Ltd (EE)
9. Tallinn Water Ltd (EE)
10. “Kaunas water” Ltd (LT)
11. Turku Region Wastewater Treatment Plant (FI)
12. DWA German Association for Water, Wastewater and Waste DWA Regional group North-East (DE)
13. Environmental Centre for Administration and Technology (LT)
14. City of Riga (LV)

EMPEREST-leaflet2023