Mis on vee karedus?

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll, Tartus on joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg/ekv/l). Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile – katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades jne, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel.

Eristatakse kahte liiki karedust – jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Inimese tervisele on aga pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l.