Kuidas jõuab vesi tarbijani?

Kuidas jõuab vesi tarbijani?

Vee pumpamine põhjavee kihtidest

Tartu linnas kasutatakse joogiveeks ainult põhjavett, mis on tunduvalt paremini kaitstud kui pinnavesi. AS-i Tartu Veevärk teeninduspiirkonnas pumbatakse joogivesi 40 - 400 meetri sügavuselt. Kasutusel on viis erinevat veehaaret, kuhu on rajatud veevõtukohad. Protsentuaalselt pumbatakse ligi pool tarbimisse suunatud joogiveest Meltsiveski veehaardest, mis on allikaveele sarnane kvaternaari veekiht. Hetkel juuakse umbes 1000 aasta vanust vett. Tartu teeninduspiirkonnas töötab igapäevaselt 30 – 35 puurkaevu. Ühes ööpäevas pumbatakse välja 12 500-13 500 m3 joogivett. Põhjavee otsalõppemist ei ole karta. Tartu linnas on 2009.a seisuga 305 km veetorusid.

Vee puhastamine

Tartu linna joogivesi on puhas ja kvaliteedinõuetele vastav. Suurema rauasisaldusega vee puhastamiseks on ehitatud veepuhastusjaamad. Joogivett ei puhastata keemiliselt, vaid aereeritakse õhuhapnikuga ja seejärel filtreeritakse. Aereerimise käigus muutub põhjavees valdavalt kahevalentne raud kolmevalentseks, mis sadestub filtri liivakihti, ning tekkinud sade eemaldatakse filtrist puhta veega tagasipesemise teel. Puhastamisprotsessi käigus eraldub ka võimalik CO2 ja H2S (väävelvesinik).
Puhastatud joogivesi kogutakse mahutitesse, millest rõhutõste jaama kaudu juhitaksegi see tarbijateni.
Veekvaliteedi parandamiseks asendatakse olemasolevad malmtorustikud plasttorustikega.

Rõhu reguleerimisega tagatakse joogivee jõudmine tarbijateni

Tartu linna eripäraks on see, et veetarbijad asuvad mõlemal pool Emajõge, kus maapinna kõrguste vahe on ligi 40 m. Samuti asuvad Tartu linnas hulk kõrgemaid hooneid, kus veetarbijatele ei piisa tavarõhust. Seetõttu kasutataksegi normaalse ja vajaliku survega joogivee toomiseks kõigi tarbijateni rõhutõsteseadmeid. Rõhutõsteseadmesse sisenev tavarõhk muudetakse pumpade abil antud piirkonna või hoone jaoks ettenähtud (nö vajalikuks) rõhuks. Veevärgi dispetšer jälgib visualiseerimissüsteemi abil rõhutõsteseadmete tööd.