Kliendilepingu tüüptingimused

AS-i Tartu Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimused

§ 1. Üldsätted
(1) AS-i Tartu Veevärk (edaspidi vee-ettevõtja) vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepinguga (edaspidi leping) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ning teenuse osutamise põhimõtted vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, mille kohaselt vee-ettevõtja müüb vett ja osutab kanalisatsiooniteenust ning klient kohustub maksma vee-ettevõtjale vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasu.
(2) Tüüptingimusi kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning teiste õigustloovate aktidega.
(3) Tüüptingimused asendavad „Kliendilepingu tingimusi“, mis on  kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kehtivate lepingute lahutamatuks osaks või lisaks. Pooled võtavad lepingute täitmisel aluseks käesolevad tüüptingimused alates nende kehtestamise päevast.

§ 2. Mõisted
Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) allklient - isik, kelle kinnistu veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni;
2) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
3) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
4) kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
5) kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
6) olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
7) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
8) peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
9) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
10) reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
11) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
12) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
13) sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) loodusliku päritoluga sademevee kanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
14) sademevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavituse ja seadmete (torustike) süsteem sademevee ärajuhtimiseks;
15) sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
16) veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;
17)  ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustiku liitumispunktiga;
18) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vms ühtlustamiseks;
19) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ja/või reovee kanaliseerimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav;
20) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.

§ 3. Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
(3) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
(4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud. Kinnistutel asuvaid kaasomandis olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm).

§ 4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veevärgis.
(3) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari.

§ 5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
(3) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat lepingut omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.

§ 6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine
(1) Vee-ettevõtja müüb kliendile vett ja osutab tüüplepingu tingimuste kohaselt kanalisatsiooniteenust.
(2) Allkliendile vahendab teenuseid klient nende omavahelise kokkuleppe alusel. 
(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik (klient) peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning lubama vahetada kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

§ 7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus
(1) Kliendile müüdav vee kogus mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi. Veearvesti näidu teatab klient telefoni, faksi või e-kirja teel või vee-ettevõtja kodulehekülje kaudu, mille perioodilisus lepitakse kliendiga  kokku.
Veearvesti rikke korral, kui seda ei ole põhjustanud klient, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud kord kehtib viimasest näidust, mil ---- arvesti töötas, kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Kinnistu veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
(4) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.
(5) Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.
(6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.
(7) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.
(8) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.
(9) Klient peab tagama linnavolikogu volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

§ 8. Veemõõtesõlm
(1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.
(2) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.
(3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.
(4) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.
(5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Arvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvesti sisse ehitatud).
(6) Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt, mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.
(7) Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. (8) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
(9) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.
(10) Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(11) Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.
(12) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.

§ 9. Vee arvestus veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisel ja valeandmete esitamisel
(1) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kolme päeva jooksul teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu eeskirja § 11 lõike 4 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.

§ 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
(1) Tulekustutusvee võtmist linna ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

§ 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
(1)Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
5) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud, arvesti on rikutud või eemaldatud;
6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud;
7) reovee purgimine ühiskanalisatsiooni toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu vee-ettevõtja lepinguta; 8) veevõtt tuletõrje hüdrandist toimub vee-ettevõtja loata;
9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.
(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 m/s ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast, kui tarbitud vee kogus leitakse lõikes 4 toodud põhimõtet järgi või 3 aastat kui arve tehakse tagant järgi tegeliku tarbimise järgi. Sellisel juhul on arveldamise aluseks 3-aastane periood. 
(5) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
6) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse lõikes 4 sätestatud viisil.

§ 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab:
1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusi vms);
4) keskkonnaohtlikke mikroobe;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke;
6) eeskirja § 13 lg 2, lg 3 ja lg 4 toodud piirväärtust ületavat reostust.
(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstus-, kohtpuhasti- ega tänavapuhastusjäätmeid jms.
(4) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
(5) Kui kliendi reovesi ei vasta lõike 2 nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
(6) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(7) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha reovee puhastamine muda-õlipüüduris.
(71) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(72) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.  (73) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalselt lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on ühiskanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind ja Emajõe lammi alal Emajõe pinna maksimaalne veetase.
(8) Linnavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

§ 13. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused ja reostusgrupid
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:
Reostusnäitaja  Mõõtühik  I grupp  II grupp  III grupp  Piirväärtus
BHT7  mg/l  kuni 290  291-750  751-1400  1400
hõljuvaine  mg/l  kuni 300  301-720  721-1300  1300
Püld  mg/l  kuni 4,9  5-15  16-30  30
Nüld  mg/l  kuni 25  26-75  76-90  90
KHT  mg/l  kuni 500  501-1500  1501-2500  2500
pH               6 kuni 9  6 kuni 9             6 kuni 9  Alla 6 või üle 9
naftasaadused  mg/l  kuni 0,29  0,3-1,0  1,1-5  5

(3) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrustega.
(4) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.
(5) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2, 3 ja 4 reostumuse piirväärtust ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

§ 14. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus mõõdetakse reoveearvesti abil või loetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega, välja arvatud tüüptingimuste § 141 sätestatud juhul.
(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reoveearvesti.
(3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
(4) Vee-ettevõtja võib üks kord 10 aasta jooksul vähendada kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogust, kui vee tarbimine on kasvanud kliendi veetorustiku avarii tõttu ja erineb eelneva aasta tarbimisest 20%. Vähendamise arvestuse aluseks on avariile eelnenud aastase perioodi tarbimine, mille alusel leitakse keskmine päevane kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht. Antud mahust lähtuvalt leitakse ka avariilise perioodi kanalisatsiooni juhitava reovee kogus. Sellisel moel arvestuse eeltingimus on, et:
1) klient on varasema aasta jooksul tasunud arved tähtaegselt;
2) klient ei ole eelnevalt liitumislepinguta ja tasu maksmata tarbinud vee-ettevõtja poolt osutatavad teenuseid;
3) kliendi kinnistult ei juhita sademevett ühiskanalisatsiooni.

§ 14.1. Kastmiseks kasutatud vee arvestus
(1) Ühisveevärgist kastmiseks vett kasutada sooviv klient esitab vee-ettevõtjale kastmisvee avalduse mittekanaliseeritud reovee arvestamiseks hiljemalt 10. juuniks.
(2) Kastmisvee kogus (mittekanaliseeritud reovee kogus) määratakse kliendi suvise (juuni-august) ja talvise perioodi (oktoober-märts) tarbimise vahena.
(3) Kastmisvee soodustuse saamiseks on kliendil kohustus teatada veearvesti näit seisuga 30.oktoober, 31.märts, 31.mai, 31.august 5 tööpäeva jooksul eelnimetatud kuupäevadest arvates. Vee-ettevõtja nõudmisel peab klient esitama veearvesti näitu tõendava foto (soovitavalt digitaalselt).
(4) Kui klient ei ole õigeaegselt teatanud veearvesti näitu või on teatanud ebaõige näidu, ei koosta vee-ettevõtja suvise ja talvise tarbimise võrdlust.
(5) Vee-ettevõtja teeb tagasiarvestused (kreeditarved) septembrikuu jooksul.

§ 15. Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus
(1) Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm Tartu linnas, s.o 160 l /m2 aastas.
(2) Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga.

§ 16. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta või vee-ettevõtja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni.
(2) Omavolilise ühenduse kohta koostab linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
(3) Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 11 lg 4 sätestatud viisil.

§ 17. Reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele.
(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.
(6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

§ 18. Reovee ärajuhtimise teenuse hind
(1) Reovee ärajuhtimise teenuse hind sõltub reovee reostumusest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.
(2) Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaske järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalasked on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad.
(3) Kui kliendi reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirväärtust, võetakse ülemäärase reostumusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirväärtuse ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.
(5) Proovide võtmine ja saasteainete määramine üks kord kuus toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reoainesisalduse määramist.

§ 19. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus lepitakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel kokku.
(2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja võib nõuda maksmisega viivitamise eest viivist, mis ei või olla suurem kui 0,05% tasumata summalt päevas.
(3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. (5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine eeskirjas ja muudes õigustloovates aktides sätestatud korras.
(6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja eeskirja § 11 lg 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

§ 20. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine
(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkestamise korral;
3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;
6) keelatud (omavoliliste) ühenduste ilmsikstulekul;
7) leke avastamisel kliendi torustikus või veearvestita kliendivõrgus;
8) ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisalduse piirkontsentratsiooni ületamisel ja ilma sellekohase eelneva kokkuleppeta vee-ettevõtjaga.
(3) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.
(5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente lõikes 4 sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil 1 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet, mis on edastatud posti või e-kirja teel, kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient:
1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid;
3) ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;
4) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi;
5) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;
6) rikub kliendilepingu tingimusi.
(7) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale. Ilma kaevetöödeta on sulgemise tasu käibemaksuta 10,65 € ning avamise tasu 10,65 €. Kokku on avamise ja sulgemise tasu käibemaksuta 21,30 €.

§ 21. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt tüüptingimustele ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele. (2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt tüüptingimustele.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist tüüptingimustes sätestatud korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.
(6) Vee-ettevõtja vastutab käesolevate tüüptingimuste ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.

§ 22. Kliendi õigused ja kohustused
(1) Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt seadusest, eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või tüüptingimustes ettenähtud juhul.
(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.
(3) Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(5) Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
(6) Klient peab kohe teatama vee-ettevõtjale lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.
(7) Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.
(9) Klient vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.

§ 23. Vastutus
(1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja § 20 lg 2, lg 4 ja lg 6 käsitletud vee andmise ja reovee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.
(3) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.

§ 24. Teavitamine
(1) Lepingu ja selle täitmisega seotud teated esitatakse lepingus fikseeritud või kliendile teatatud kontaktaadressil või maili aadressil.
1) Teade loetakse kätteantuks, kui:
2) teade on üle antud allkirja vastu;
3) teade on saadetud e-kirjaga kliendi antud aadressil ning pole saadud tagasisidet, et see pole kohale jõudnud
4) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga ja postitamisest on möödunud kolm kalendripäeva;
(2) Hindade või reostuse piirmäärade muutusest peab vee-ettevõtja teavitama kohalike massiteabevahendite (Tartu Postimees, Tartu Raadio) kaudu vähemalt 30 päeva, enne nende kehtima hakkamist.
(3) Vee-ettevõtja peab tüüptingimuste muutusest teavitama oma kodulehekülje kaudu vähemalt 30 päeva enne muutuste kehtima hakkamist.

§ 25. Lepingu lõpetamine ja muutmine
(1) Lepingud on sõlmitud määramata ajaks . Nii kliendil kui vee-ettevõtjal on õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette.
(2) Leping lõppeb:
1) poolte kirjalikul kokkuleppel;
2) juriidilisest isikust kliendi tegevuse lõppemisel;
3) füüsilisest isikust kliendisurma korral
(3). Vee-ettevõtja võib lepingu ühepoolselt lõpetada kui:
1)  kliendi arve tasumise tähtajast on möödas 90 päeva, kuid klient pole arvet tasunud;
2)  uus klient soovib lepingut sõlmida ning ta on käeolevate tüüptingimuste kohaselt käsitletav kliendina, kuid vana leping pole lõpetatud;
3) senine  klient pole tüüptingimuste kohaselt käsitletav kliendina;
4) Kui klient võõrandab kinnistu ning jätab lepingu lõpetamata, on klient kohustatud täitma oma lepingulisi kohustusi ajani kui uus kinnistu omanik sõlmib lepingu või kuni selle kuupäevani, kui ta teatab soovist leping lõpetada.
5) Lepingu lõpetamisel on klient kohustatud esitama oma veearvesti lõppnäidud ning tasuma antud näidu alusel arvutatud arve.
6) Pärast lepingu lõpetamist katkestab vee-ettevõtja kinnistu veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist.
7) Kui lepingu lõpetamise põhjuseks on kinnistu omaniku muutus ning kuu aja jooksul peale lepingu lõpetamist ei ole uut lepingut sõlmitud lahutab vee-ettevõtja kinnistu veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist. Uus kinnistu omanik peab sellisel juhul enne uue lepingu sõlmimist tasuma vee müügi või kanalisatsiooniteenuse osutamise lõpetamise ja taastamisega seotud kulud.
8) Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
9) Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed.
10) Lepingut muudetakse poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, kui lepingus või tüüptingimustes ei ole sätestatud teisiti.
11) Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimusi. Vee-ettevõtja kohustub teavitama tüüptingimuste muutusest vastavalt punktile 24.3 ning kliendi nõudmisel edastama kliendile tüüptingimused ja andma selgitusi nende kohta.
12) Mistahes ajahetkel kehtivad tüüptingimused, reostuse piirnormid ja hinnad on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata tüüptingimuste, reostuse piirnormide ja hindade vahetust lisamisest lepingule.
13) Tüüptingimuste, reostuse piirnormide ja hindade muutumisega mittenõustumisel on kliendil õigus leping üles öelda (lõpetada) enne hindade, reostuse piirnormide või tüüptingimuste muudatuste jõustumist, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette.
14) Pooled kinnitavad lepingu allakirjutamisega, et punktis 25.13 sätestatud lepingu ülesütlemise (lõpetamise) õiguse kasutamata jätmist kliendi poolt punktis 25.13. sätestatud tähtaja jooksul loetakse kliendi tahteavalduseks, millega ta kinnitab, et talle on antud piisav võimalus muudetud tüüptingimuste, reostuse piirnormide või hindadega tutvumiseks, ta on muudatustest aru saanud, aktsepteerib muudatusi lepingu ja kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatu osana ja kohustub järgima muudetud tüüptingimusi, reostuse piirnorme ja hindu, sõltumata nende vahetust allkirjastamisest tema poolt.