14.05.2009 Tartu Veevärk investeeris reovee kogumisala väljaehitamisse ligi miljard krooni

Tartu on esimene suurem linn Eestis, mis täidab Eesti poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustuse varustada üle 10 000 inimekvivalendiga reoveekogumisalad kanalisatsiooniga ja kindlustanud elanikele kvaliteetse joogivee ning tasemel reoveekäitluse. 15 aasta jooksul on kogu projekti investeeritud üks miljard krooni.


„Tartu linnas suunatakse kogu reovesi puhastisse. Liitumisvõimalused ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniga on loodud kõigile soovijatele. 2009. aasta lõpus saabub Euroopa Liiduga liitumisel Eesti poolt võetud kohustuse täitmise tähtaeg paljudele linnadele ja asulatele,“ kommenteeris teema aktuaalsust AS-i Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp.

Tartus tehtu on märkimisväärne ka nö vana Euroopaga võrreldes, näiteks Brüsselis suunatakse siiani osa reoveest otse merre. Torustike ja liitumisvõimaluste väljaehitamine üle kogu linna on keerukas töö, mis paratamatult tekitab ebamugavusi liikluses ning teistes valdkondades.

Taasiseseisvunud Eestis algas Tartu linna reoveekogumisala väljaehitamine 1994.a, kui koostöös Ðveitsi riigiga taaskäivitati Tartu reoveepuhasti ehitamine. Reovett hakati mehaaniliselt puhastama kaks aastat hiljem, mil valmis reoveepuhasti mehaaniline osa – see võimaldas eemaldada võreprahi ja osaliselt muid reoaineid, mis looduses põhjustavad veekogude kinnikasvamist. 1998 aasta lõpus valmis EBRD laenuga finantseeritud tunnelkollektor Kesklinna 1, millega suunati 80% Tartu reoveest puhastisse. 1999.aastal alustas tööd reoveepuhasti bioloogiline osa, kus puhastus toimub bakterite abil. Euroopa Liidu struktuurifondide abiga rajati tunnelkollektor Kesklinna 2, mis võimaldas ülejääenud reovee reoveepuhastisse juhtida ning ehitati uusi või renoveeriti ühtekokku 101 km joogivee ning kanalisatsioonitorusid.

Viimase linnaosana sai ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud Vana-Ihaste 2008.a lõpus.
Käesoleval aastal tegeletakse viimastele üksikutele kinnistutele liitumisvõimaluste loomisega, millega jõutakse valmis 2009.a lõpus.

Reovee kogumisala projekti kogumaksumuseks 15 aasta jooksul kujunes ligi miljard krooni, mis kaeti omafinantseeringu, laenude ja erinevate fondide abirahadega (ISPA, Euroopa Liidu erinevad fondid, KIK jne). Suuremate objektidena võib välja tuua „50+50“ projekti maksumuse, mis oli ligikaudu 310 miljonit krooni, reoveepuhasti 142,7 miljonit krooni, tunnelkollektori Kesklinn 2 väljaehitus 91 miljonit krooni, Anne veepuhastusjaam 46, 4 miljonit krooni.

Tartu Veevärk on 100% Tartu linnale kuuluv ettevõte, mis on parima katvusega veevärk Eestis – ühisvõrgustikku on liitunud 99,9% elanikest ning pidevad arendustööd tagavad tartlastele kõrgekvaliteedilised joogi- ja reoveekogumisteenused.